Läbi Amsterdami koju.

Sai veel mõned päevad Pattayas rannas vedeletud ja oligi aeg koju tagasi lennata, Airasia viis mind Singapuri ja sealt KLM-iga Amsterdami. Boeing 777 oli õhus 13 tundi järjest, huh, millegipärast on tagasilend Euroopasse alati 1 tund pikem kui sinna, ilmselt vastutuule tõttu . Amsterdami immigratsiooniametnik küsis miks ma Amsterdami tulin, ei osanudki kohe midagi mõistlikku vastata :). Amsterdamis tuli  kah aega parajaks teha ja sõitsin metroorongiga linna, huvitav et pileteid üldse kuskil ei kontrollitud, hollandlased ilmselt ei vaeva end selliste pisiasjadega. Raudteejaamas avanes selline vägev pilt, rattaid oli seal parklas ilmselt tuhandeid.

Jalutasin siis niisama hommikuses Amsterdamis ja äkki märkasin Madame Tussaud vahakujude muuseumi mis oli küll veel suletud.


Läbi akna sai pilti ka tehtud, siin ees on vist Nicole Kidman aga see tagumine seal on Obama, välk peegeldas liiga palju..




Pärastpoole  muuseum avati aga pilet oli üsna kallis - 25 eurot vms ja ei läinud vaatama.
Selle mehe siin peaks küll igaüks ise ära tundma



Selline see Amsterdam on, paljud poed avati alles kell 11-12, mõnedel polnud isegi lahtioleku kellaegu kirjas.

Poekestes müüdi muidugi igatsugu kanepiteemalist kraami, konserve jms aga igaks juhuks ei ostnud, sest arvata võis et Tallinna lennujaamas tuleb sellega jama. Tallinnas lastakse nimelt narkokoertel vabalt ringi joosta ja reisijaid nuuskida-ehmatada, pole kusagil mujal sihukest asja näinud.

Amsterdam-Tallinn möödus seekord viperusteta ja läbi see reis oligi.

Tagasilend Bangkokki

Ostsin eelmisel päeval Airasiale tagasipileti Bangkokki, kuna väljumiseni oli nii vähe aega siis pilet oli isegi suhteliselt kallis, vist oma 2700 bahti. Chiang Mai lennujaamas tuli veidi aega parajaks teha ja jalutasin lennujaama ümbruses, välitermomeeter näitas seal 37 kraadi, pärsi hull värk. Lennukist sai lennu ajal päris põnevaid fotosid teha.

Tagasi Chiang Mais

Järgmisel päeval tegin vanalinnas väikese templituuri, mõned huvitavamad templid asuvad küll linnast väljas mägedes aga väga kuum oli ja ei viitsinud minna.

Seal on isegi puust templeid

Õhtul toimus sealsamas vanalinna peatänaval kohalik Walking Street, mis antud juhul tähendab seda et inimesed jalutavad, söövad ja teevad sisseoste, siin näiteks koguvad muusikakooli õpilased endale õpiraha



Seal müüdi küll kõike mida Tais saada on.


Hmmmmmmm, ei hakanud proovima..




Otse tänaval sai lasta endale õla, kaela, pea ja jalamassaazhi teha kusjuures pea kolmandiku odavamalt kui Pattayas, võtsin endale ka ühe jalamassazhi.

Selline möll käis seal kõikjal

Long-neck hõimude juures

Käisime veel Tai-Birma piirilinnas Mae Sanis ja edasi läks sõit long-neckide ehk pikk-kael hõimude juurde.



Alustuseks sai mõned päris naljakad fotod seal tehtud



Need Kareni nimelise hõimu inimesed on tegelikult Birmast pärit  ja elatuvad põhiliselt enda näitamisest ja suveniiride müügist.


Päris naljakaid asju teevad  nad seal, näiteks see on  puidust nikerdatud kitarr  ;)


Tsivilisatsioon ei ole jäänud neist enam kaugele nagu satellitantenni järgi võib arvata, elektrit said nad vist mingite generaatorite abiga




Oli juba õhtu ja sääsed hakkasid liiga tegema, järgmistel päevadel tulid kõvasti sügelevad kupud üles, hea veel et malaariat ei saanud, see on sealkandis täitsa olemas.

Ekskursioonile, Golden Triangle.

Chiang-Mai on koht kust saab teha igasuguseid väljasõite nii mägihõimude juurde kui ka loodusesse. Uurisin veidi asja ja võtsin sellise multiekskursiooni mis viis algul kurikuulsasse Kuldsesse Kolmnurka Tai-Laose-Birma piiril ja tagasi tulles Kareni nimelise long-neck mägihõimude juurde, see pikk 600 kilomeetrine sõit maksis ainult 1200 bahti ja algas hommikul kell 8. Järgmisel hommikul kolisin enne minekut uude hotelli ja mõnusa uuepoolse  Toyota minibussiga algas see teekond. Bussis oli inimesi Kreekast, Inglismaalt, Malaisiast, Kanadast, Prantsusmaalt, Iisraelist ja üks oli Eestist :). Esimene peatus oli kuumaveeallikate juures kus sai endale söögiks mune keeta.

Edasi sõitsime siis Mekongi jõe äärde kus see Kuldne Kolmnurk kunagi asus, praegu ei pidavat seal küll midagi erilist kaubandust toimuma aga kes teab. Teisel pool jõge paistis üks saar mis kuulus Laosele. Läksime ühte sellisesse katusega paat-laeva, sõit maksis 300 bahti ja sõitsime jõele. Giid ütles et mööda Mekongi jõge üks päev ülespoole sõites saab isegi Lõuna Hiinasse sõita, praegu ei hakanud proovima.

Eespool paistis järjekordselt suur kuldne Buddha, sõitsime edasi ja giid rääkis et kuskil sealkandis olevatki see oopiumivedu toimunud.


Varsti ütles giid et nüüd läheme Laosesse saare peale sisseoste tegema, nimelt pidi sinna viisavabalt saama , ainult  väike templiga paberitükk anti igaühele pihku.


Nojah, seal oli selline turu moodi koht kus sai madude ja skorpionidega vürtsitatud lao viskit,  t-särke ja muud träna osta, lapsed kerjasid raha ka seal, tegime oma sisseostud ära ja tagasi

Seal teisel pool on Thailand nüüd

Chiang Maisse

Otsustasin veidi laiendada oma Tai geograafiat ja lendan nüüd põhja poole Chiang Maisse. See on suuruselt ja tähtsuselt teine linn Tais, samuti kirjutatakse et see on tõeline Tai. Seal asuvad vanemad templid kui Bangkokis ja vaimsust olevat seal palju palju rohkem. Ostsin 350 bahti eest väikese seljakoti ja Airasiaga olin mõne tunni pärast kohal. Öömaja ei hakanud bronnima, sest arvasin et ikka leiab kuskil. Lennujaamast hääletasin ühe punase songthaewi peale, need on siin päris romud, oma 20 aastat vanad, kinniste külgedega ja tossavad, samuti on tuktukke seal üksjagu.

Vanalinna serval tulin maha ja hakkasin hotelli otsima , üks oli päris korralik aga taheti 1000 bahti ja esialgu ei võtnud seda, otsisin tükk aega, järsku nägin ühte backpacker guesthousi, hüppasin sisse ja võtsin esimese hooga ära kuna ei viitsinud rohkem otsida. Hind oli megaodav - 150 bahti, ilma kondita pisike tuba. Pärast selgus siiski et tegelikult oli see päris jama otsus, sest magada õieti ei saanud kuna tänavamüra kostis öösel sisse ja kuum oli ka. Guesthouse all oli restoran, seinal oli kiri et mingil juhul ei tohi tai inimesi endale külla kutsuda ja koos nendega üles oma tuppa minna ;). Imelik oli veel see et väljumisel tuli oma võti lihtsalt suurde leti kõrval asuvasse korvi jätta... Jalutasin linna peal ringi ja leidsin peagi ühe parema hotelli kus konditsioneeriga toa sai 350 bahti eest, leppisin kokku et järgmisel päeval tulen sinna. Õhtul käisin veel Night Bazaaril kust sai paljusid asju kolmandiku võrra odavamalt osta kui näiteks Pattayas.

Buddha Hill

Pattaya ja Jomtieni vahel asub Buddha Hill kus asub suuremat sorti kuldne Buddha kuju, laenutasin motika ja läksin vaatama. Motikaga sõitmiseks siin lube ei küsita ja rent maksab  vähe - 150-200 bahti päev. Mulle hakkas  meeldima 110 kuubikuline automaatkastiga Honda Click, ükspäev käisin sellega isegi Sukhumvitil sõitmas, 80-ni kiirendab see üsna kiirelt ja 100 ei tohiks ka probleem olla. Autod sõidavad seal Sukhumvitil muideks kuni 100-ga ja paremale või tagasipöördeks peab teatavasti kõige äärmisse, kolmandasse ritta reastuma, pole lihtne seal sellist manöövrit teha. Aga siin see Buddha on, Pattayast, Walking Streetilt  on sinna  umbes 2-3 km ja otse transporti sinna ei lähe nii et päris lihtne sinna saamine pole.

Ei tea miks nad nii suured tehakse?

Sealt Buddha juurest veidi edasi saab sõita vaatepunkti kust avanevad kenad vaated Pattaya lahele, otse ees mere ääres on Walking Street ja vasakul tagapool paistab Naklua oma 50-kordsete megahotellidega, pärast käisin motikaga ka seal aga ei meeldinud mulle see kant ja teha pole seal eriti  midagi. Seal asub ka umbes 100m kõrgune maailma suurim puust ehitis -  Sanctuary of Truth.

Walking Street

Ja muidugi ei jäänud jälle käimata Walking Streetil, tänava alguses asub valvel turistipolitseiüksus.



Show käib siin otse tänava ääres.


Siin saab praktiliselt tasuta vaadata Tai poksi, huvitav asjaolu on see et üks poksija saab alati alguses peksa aga lõpus võidab ja ikka nokaudiga ;)

Siit saab osta igasugu träni, huvitavate kirjadega T-särke mida Eestis kanda vist oleks veidi imelik. Üks löövamaid tekste on: Good Guys go to Heaven, Bad Guys go to Pattaya ..


Ja süüa saab siin ka väga hästi.

Maitseid on muidugi erinevaid.

Ja baare ja gogosid on siin nagu muda. Üks oli näiteks selline kus esimene drink on tasuta, seda mis seal sees toimub pildistada ei tohi ja kui rääkida siis keskmine eestlane seda uskuda ei taha  ;).

Alcazar

Üks Pattaya vaatamisväärsusi on Alcazari kabaree show. Selle omapära on see et kuigi seal paistavad esinevat naised, pole tegelikult ükski neist naine vaid transseksuaalid ehk ladyboyd ehk katoeyd. Pilet oli vist 600 bahti.

Saal oli turiste täis, minu kõrval oli hulgem hindusid ja kui laulja äkki hindu laule hakkas laulma (mis tuli küll arvatavasti lindilt) siis hakkas seltskond kohe metsikult rütmi kaasa plaksutama. Vene keeles lauldi ka ;). Show oli üldiselt selline keskpärane aga kostüümid olid vägevad. Pärast showd saab end tantsijatega koos pildistada.

Mõne kohta on küll raske arvata et pole naine.

Koh Lan

Pattayast umbes 10 km kaugusel asub saar nimega Koh Lan, Koh või Ko tähendab tegelikult saart, seega on saare nimi Lan ;), sinna saab Bali Hai kailt odavalt 20 bahtise piletiga laevaga või soovi korral ka paarkümmend korda kallimalt kiirkaatriga.

Saare sadamast tuleb võtta motikatakso mis viib sind 50 bahti eest ühele randadest. Rannad on seal väga puhta helesinise veega.



Tagasi tulles avanes ilus vaade Jomtienile, keskel paistab ka Pattaya Park Tower

Pattaya Park Tower

Pattayas on üks selline torn mis osaliselt on hotell, kogukõrgus on tal 240m ja hotelli osa on kuni 170 meetri kõrguseni, mis on 54-s korrus. Sealt edasi saab vaateplatformile kust saab trossidega kolme moodi alla lasta, üksinda rakmes rippudes, väikese kahese gondliga või suurema kabiiniga. See platform asub muideks umbes sama kõrgel kui Tallinna teletorni restoran.



Vaated on sealt päris ägedad. Sai sealt siis selle kahese kabiiniga alla tuldud, paar minutit aga päris kõhe oli.