Santorinile

Võtsime siis ka ühe laevaekskursiooni Santorinile. Santorini on Kreetalt paarisaja kilomeetri kaugusel põhja pool asuv saar-vulkaan mis plahvatas umbes 1200 BC ja see olevatki põhjustanud Minose tsivilisatsioon huku. Praegu on seal suhteliselt rahulik ja inimesed elavad seal jälle sadu aastaid juba. Santorini reklaamib ennast kui 'Maailma ilusaim saar' ja ega pettuda ei tule. Sinna saab kiirlaevaga edasi-tagasi umbes 100 euro eest ja sõit kestab umbes 2 tundi.

Bussid olid laeval vastas ja sadamast tõusis tee kohe 300 meetrit üles. Algul viidi meid bussiga saare tippu ilusasse kirikuid täis külla, saarel pidi kokku umbes 400 kirikut olema, iga 10 elaniku kohta üks.

Seal valgete majade rägastikus on ülilihtne ära eksida, nii et mäe otsast tagasi alla tulles satud paarsada meetrit lähtekohast kõrvale

.Edasi viis sõit juba kraatri serval asuvatesse küladesse, seal on tõesti väga maaliline.



Siit alla on oma 500 meetrit, võib jala minna, võib trossil oleva tõstukiga,



võib eesli seljas :)

See suur merelaht on tegelikult endine kaldeera ehk vulkaani kraater. Muideks see  punaste poidega piiratud ala kalda lähedal meres on koht kus paar aastat tagasi üks suur kruiisilaev  karile sõitis  ja paari tunniga põhja läks. Reisijad jõuti küll kõik ära päästa. Mõned ajaloolased peavad muistset Santorinit Atlantiseks ja ilmselt tuleb nendega nõustuda, sest ülejäänud Atlantise variandid on üsna ebareaalsed. Lugesin just Erich von Dänikeni raamatut kus ka sellest juttu oli, Däniken ajab muidugi oma jura et põnevam oleks.

Kokkuvõtteks või kinnitada et Santorini on koht kus peab kindlasti ära käima.