Üürisin rannatooli ja peesitasin poole päevani. Rannas käivad kaubitsejad kes pakuvad toitu ja igasugu nänni, samuti massaazhi ja pediküüri. Nad on mõne jaoks natuke pealetükkivad aga kui neist välja ei tee siis lähevad edasi. Kogu kraam on Tais nii odav et võib endale kõike lubada.
Sellised kastiga dziibid, songthaewid nagu neid tai keeles nimetatakse, täidavad Pattayas ja mujalgi linnatranspordi ülesannet, pealesaamine käib hääletamisega ja peatamiseks tuleb nuppu vajutada mis annab kabiini signaali. Sinna mahub 10-14 inimest ja sõit maksab 10-20 bahti sõltuvalt kaugusest. Neid liigub nii tihedalt et vahel sõidavad üksteise taga. Üldiselt liiguvad nad kindlatel marsruutidel aga iga kell võib juhile öelda et tahad kuhugi mujale sõita ja ta sõidabki sinna, see maksab lisaks umbes 100 bahti. Tuktukke Pattayas ei ole, huvitav et Bangkokis jälle neid songthaewe polnud.
Järgmisel päeval läksin siis ka päris Pattayasse, see on Jomtienist umbes 5 km. Rand seal enam eriti puhas küll polnud. Sealtsamast otse Pattaya rannast saab võtta kiirpaadi Koh Lan saarele.
Otsisin üles Pattayal elava eestlase Tõnni ja õhtul läksime koos linna peale kolama. Pattaya on teadagi maailma lõbupealinn ja Walking Street on selle süda. Sai külastatud päris mitmeid erinevaid Go-Go baare, üks tuntumaid on Angelwitch, seal oli päris korralik erootikashow muide. Sissepääsupiletit ei ole, aga niisama istuda ka ei saa - pead ostma näiteks õlle või tai viski.
Go-Go baare on Pattayal oma 50 ringis aga niisama õllebaare ilmselt sadades
Walking Streetil on ka ladyboy baare, mõned seal küll ei taha et neid pildistatakse või küsivad raha selle eest.
Üks video ütleb rohkem kui 100 fotot - hullumaja.
No comments:
Post a Comment